Eesti
English
Eesti ja Gruusia »

Eesti-Gruusia suhted


http://vm.ee/sites/default/files/country-and-representations/flags/reis-riik-lipp-ge.png

viimati uuendatud: 22.09.2017

 


 Gruusia tunnustas taasiseseisvunud Eesti Vabariiki 27. augustil 1991, diplomaatilised suhted Eesti ja Gruusia vahel sõlmiti 17. juunil 1992.

21. oktoobril 2016 andis Kai Kaarelson, Eesti suursaadik Gruusias, üle oma volikirja Gruusia president Giorgi Margvelašvilile. Eesti saatkond avati Thbilisis 2006. aasta detsembris. Gruusia avas oma saatkonna Tallinnas 2007. aasta aprillis. Gruusia suursaadik Tea Akhvlediani esitas volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele 24. aprillil 2014.

Suhted Gruusiaga on Eesti jaoks välispoliitiline prioriteet ja Eesti poliitiline toetus riigile on olnud järjepidev. Eesti toetab Gruusia territoriaalset terviklikkust ja panustab Gruusia Euroopa Liidu ja NATO suunalisse integratsiooni. EL vaatlusmissioonil Gruusias töötab kolm Eesti eksperti.

Eesti toetas 2009. aasta esimesel poolel käivitunud Idapartnerluse (Eastern Partnership) initsiatiivi. Gruusia on üks edukamaid idapartnerluse riike ning heaks eeskujuks teistele idapartneritele. 2014. aasta juunis allkirjastatud assotsiatsioonilepingu raames sai Gruusia võimaluse sõlmida ELiga sügav ja kõikehõlmav vabakaubandusleping (Deep and Comprehensive Free Trade Agreement, DCFTA). Gruusia on huvitatud Eesti ekspertiisist ja kogemusest nii vabakaubanduse kui ka põllumajanduse, infotehnoloogia ja valdkondlike reformide vallas. Alates 28. märtsist 2017 saavad biomeetriliste passidega Gruusia kodanikud reisida viisavabalt Euroopa Liitu ja Schengeni riikidesse.

Gruusia – NATO suhted said alguse 1992. aastal kui Gruusia ühines Euro-Atlandi Koostöönõukoguga (praegune Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu) ning sealt edasi on ta end üha tihedamalt alliansiga sidunud: 1994.a. ühines Partnerlus rahu nimel (PfP) programmiga; 2004. a. hakkas Gruusia täitma NATO individuaalse partnerluse programmi (IPAP - Individual Partnership Action Plan); 2008 loodi NATO- Gruusia komisjon. Oluliseks teetähiseks Gruusia julgeolekupoliitilistes pürgimustes kujunes NATO Bukaresti tippkohtumine 2008. aasta aprillis, kus jõuti lõppkommünikees selgesõnalise liikmelisuse lubaduseni ning alustati Intensiivistatud Dialoogi. 2014. aasta septembris toimunud Wales`i tippkohtumisel pakuti Gruusiale mahukat meetmetepaketti liitumisteel NATO-ga. Gruusia on per capita mahult teine ISAF-i panustaja mitte-NATO riikide hulgas ning osalenud aktiivselt EL missioonides (KAV, Mali).

Gruusia sai Euroopa Nõukogu liikmeks aprillis 1999.a. Alates juunist 2000.a on Gruusia Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) liige.

Eesti on jaganud oma reformikogemusi arengukoostöö projektide kaudu. Gruusia oli ja jääb lähiajal Eesti suurimaks kahepoolse abi saajaks ning üheks arengukoostöö prioriteetriigiks Ukraina, Moldova, Valgevene ja Afganistani kõrval. Arengukoostöö näidetena võib esile tuua Gruusia riigiametnike ja noorte diplomaatide koolitamist, tudengitele õppimisvõimaluste pakkumist, kutsehariduse reformimist ja riigi haldussuutlikkuse tõstmist, samuti EL nähtavuspoliitikat puudutavaid projekte.

 

Olulisemad visiidid
 

Gruusiasse


november 2017

aprill 2017

president Kersti Kaljulaid riigivisiit

välisminister Sven Mikser

märts 2017

Riigikogu esimees Eiki Nestor

märts 2017

kultuuriminister Indrek Saar

juuni 2016

keskkonnaminister Marko Pomerants

mai 2016

kaitseminister Hannes Hanso

november 2015

välisminister Marina Kaljurand

september 2015

Kaitseväe juhataja Riho Terras

juuni 2015

president Toomas Hendrik Ilves

jaanuar 2015

peaminister Taavi Rõivas

detsember 2014

välisminister Keit Pentus-Rosimannus

juuni 2014

kaitseminister Sven Mikser

juuli 2013

välisminister Urmas Paet

september 2012

kaitseminister Urmas Reinsalu

september 2012

välisminister Urmas Paet

aprill 2012

Kaitseväe juhataja Riho Terras

jaanuar 2012

Riigikogu esimees Ene Ergma

oktoober 2011

välisminister Urmas Paet

juuli 2011

president Toomas Hendrik Ilves

mai 2011

sotsiaalminister Hanno Pevkur

oktoober 2010

regionaalminister Siim Kiisler

september 2010

välisminister Urmas Paet

november 2009

majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts äridelegatsiooniga

november 2009

siseminister Marko Pomerants

juuni 2009

välisminister Urmas Paet äridelegatsiooniga

august 2008

välisminister Urmas Paet toetusvisiit Gruusiale

august 2008

president Toomas Hendrik Ilves toetusvisiit Gruusiale

veebruar 2008

peaminister Andrus Ansip

jaanuar 2008

president Toomas Hendrik Ilves osales president M.Saakašvili ametisse astumise tseremoonial

oktoober 2007

kaitseminister Jaak Aaviksoo

september 2007

riigikogu esimees Ene Ergma

mai 2007

president Toomas Hendrik Ilves


 


Eestisse


september 2017

välisminister Mikheil Janelidže

mai 2017

peaminister Giorgi Kvirikashvili

veebruar 2017

Euroopa ja Euro-Atlantilise integratsiooni minister Victor Dolidze

jaanuar 2017

kaitseminister Levan Izoria

september 2016

Euroopa ja Euro-Atlantilise integratsiooni minister David Bakradze

jaanuar 2016

välisminister Mikheil Janelidze

november 2015

kultuuriminister Mikheil Giorgadze

november 2015

peaminister Irakli Gharibashvili koos majandus-, põllumajandus ja euroatlantilise

Koostöö ministritega

september 2015

kaitseminister Tinatin Khidasheli

mai 2015

justiitsminister Tea Tsulukiani

aprill 2014

president Giorgi Margvelashvili

jaanuar 2014

parlamendi esimees David Usupashvili

september 2013

peaminister Bidzina Ivanishvili

september 2013

siseminister Irakli Gharibashvili

juuli 2013

kultuuriminister Guram Odisharia

mai 2013

kaitseminister Irakli Alasania

jaanuar 2013

välisminister Maia Panjikidze

november 2012

Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooniminister Alexi Petriašvili

oktoober 2012

välisminister Gregory Vašadze

märts 2012

välisminister Gregory Vašadze

august 2011

sotsiaalminister Andria Urushadze

oktoober 2010

haridusminister Dimitri Shashkini

september 2010

siseminister Ivane Merabišvili

jaanuar 2010

president Mikheil Saakašvili

september 2009

peaminister Nikoloz Gilauri

august 2009

välisminister Gregory Vašadze

mai 2009

majandusarenguminister Laša Žvania

veebruar 2009

parlamendi esimees David Bakradze

oktoober 2008

välisminister Eka Tkešelašvili

märts 2008

peaminister Vladimer Gurgenidze

märts 2007

Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni riigiminister Giorgi Baramidze

 


 

Lepinguline baas

 

  • Välisministeeriumi vaheline koostööprotokoll (allkirjastati 19.05.1994)

  • Välisministeeriumi vaheline koostöömemorandum (allkirjastati 05.10.2000)

  • Kultuuri-, haridus-, teadus-, noorsoo- ja spordikoostöö kokkulepe (jõustus 21.02.2005)

  • Kaitseministeeriumide vaheline vastastikuse mõistmise memorandum kaitsenõuniku lähetamise kohta (jõustus 16.04.2005)

  • Koostöö ja vastastikuse abi kokkulepe tolliasjades (jõustus 12.07.2005)

  • Rühma taseme väljaõppeks Eestis toodetud arvutipõhise simulaatorsüsteemi Gruusia valitsusele tasuta kasutusse andmise kokkulepe (jõustus 09.09.2006)

  • Salastatud teabe vahetamise ja kaitse kokkulepe (29.05.2007)

  • Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 27.12.2007)

  • Siseministeeriumide vaheline koostöökokkulepe (jõustus 13.09.2010)

  • Eesti Vabariigi Politsei-ja Piirivalveameti ja Gruusia Siseministeeriumi piirivalvealane koostööleping (jõustus 14.02.2012)

  • Eesti Vabariigi kultuuriministeeriumi ning Gruusia kultuuri ja mälestiste kaitse ministeeriumi vaheline kultuurikoostöö programm aastaiks 2012-2016

  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Gruusia valitsuse vaheline turismialane koostöö kokkulepe (jõustus 2013)

     

    Majandussuhted

     

    KAUBAVAHETUS

    Eesti ja Gruusia majandussuhted on vaatamata headele poliitilistele suhetele olnud seni üsna tagasihoidlikud. Eesti ja Gruusia kaubavahetuse osatähtsus Eesti väliskaubanduse struktuuris on väike (u 0,03%) ning aastane kaubakäive on 6-8 miljonit eurot. Eesti päritolu kaupade eksport Gruusiasse on u 31%.

    Eesti põhikaubavahetus Gruusiaga aastail 2010-2017 I pa (miljonit eurot):


 

Käive

Eksport

Import

Saldo

2010

5.1

4.3

0.8

3.5

2011

4.6

3.5

1.1

2.4

2012

4.9

3.2

1.7

1.5

2013

5.9

4.4

1.5

2.9

2014

6.1

4.2

1.9

2.3

2015

6.5

4.1

2.4

1.7

2016

7.9

5.4

2.5

2.9

2017 I pa

2.3

1.2

1.1

0.1



Allikas: Statistikaamet


2016. a. peamised ekspordiartiklid (% kogumahust) olid: loomsed tooted – 31%, loomsed ja taimsed rasvad – 22%, muud tööstustooted –11%, masinad ja seadmed – 9%.


2016. a. peamised impordiartiklid (% kogumahust) olid: toidukaubad ja joogid (veinid) – 66%, taimsed tooted19%.


INVESTEERINGUD
 

Eesti otseinvesteeringute positsioon Gruusias oli 2017. a. märtsi seisuga 41,4 mln eurot (vrd seisuga 31.12.2015. a 19,7 mln eurot). Suur osa (44%) otseinvesteeringutest on paigutatud kinnisvarasse, veel on investeeritud elektrienergiaga varustamisse, hulgi- ja jaekaubandusse, finants- ja kindlustustegevusse, haldus- ja abitegevustesse ning tervishoidu ja sotsiaalhoolekandesse.


Gruusia investeeringud Eestisse olid väga tagasihoidlikud (1,8 mln eurot). Peamiselt on investeeritud hulgi- ja jaekaubandusse (55%).


NB! Ettevõtlustegevus Abhaasias ja Lõuna-Osseetias on lubatud üksnes Gruusia keskvõimude eriloal. Igasugune eelnevalt kooskõlastamata ettevõtlustegevus, sh ka sellise tegevuse rahastamine, loetakse illegaalseks ja on kriminaalselt karistatav, vastutusele võetakse nii ettevõtted kui ka neid esindavad isikud. Eranditeks on vaid humanitaarabi andmisega seonduv tegevus (toiduabi, arstiabi jms).


Soovitame ettevõtetel, kes kavandavad ettevõtlustegevust Gruusias, sh okupeeritud aladel, kontakteeruda Eesti saatkonnaga Tbilisis.


Kultuurisuhted


Kultuurisuhted on traditsiooniliselt tihedad ning koostöö on viimastel aastatel jõudsalt edenenud. Märtsis 2017 allkirjastasid Eesti kultuuriminister Indrek Saar ning Gruusia kultuuri- ja mälestiste kaitse minister Mikheil Giorgadze Eesti-Gruusia kultuurikoostöö programmi aastateks 2017-2020. Tegemist on teise kultuurikoostöö programmiga Eesti ja Gruusia kultuuri-, haridus-, teadus-, noorsoo- ja spordikoostöö kokkuleppe raames, mis võimaldab senist head koostööd veelgi tugevdada.


Üks viimaste aastate suuremaid edulugusid on 2013.a valminud Eesti-Gruusia ühismängufilm „Mandariinid“, mis lõi laineid nii Gruusias, Eestis kui ka rahvusvahelistel filmifestivalidel. Eesti välisministeerium andis kultuuripreemia Zaza Urushadzele, filmi režissöörile ja kaasprodutsendile. Eesti esitas „Mandariinid“ Oscarite auhindade võõrfilmi auhinna nominendi kandidaadiks.

 


Hariduskoostöö


Koostöö haridusvaldkonnas on tihe. Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas tegutseb Gruusia suunal väga aktiivselt Sihtasutus Innove, kes on osalenud Gruusia kutsehariduse uuendamise projektides alates aastast 2008. 2014. aastal laienes koostöö ka õpitulemuste välishindamise ja üldhariduse valdkondadesse. UNICEF Gruusia algatusel ja välisministeeriumi rahalisel toetusel käivitus 2014. aastal projekt, mille eesmärk on pakkuda Gruusiale Eesti ekspertiisi Gruusia üldhariduse strateegia väljatöötamise toetamiseks, õppekavade reformimiseks ja õpetajate koolitussüsteemi arendamiseks.


Sõlmitud on Eesti Vabariigi valitsuse ja Gruusia valitsuse vaheline kultuuri-, haridus-, teadus-, noorsoo- ja spordikoostöö kokkulepe, mille alusel pakub Eesti Gruusia üliõpilastele stipendiume Eestis õppimiseks. Arengukoostöö stipendiumiprogrammi kaudu pakub Gruusia üliõpilastele stipendiume ka välisministeerium. 


Gruusia on Eesti kõrghariduse välisturunduse programmi Study in Estonia üks prioriteetriikidest. Kõrgkoolidel on sõlmitud Gruusiaga järgmised koostöölepingud: Tartu Ülikoolil ja Eesti Kunstiakadeemial Tbilisi Riikliku Ülikooliga, Tallinna Ülikoolil Tbilisi Riikliku Ülikooli, Shota Rustaveli Riikliku Ülikooli ja Gori Ülikooliga, Tallinna Tehnikaülikoolil Kaukasuse Ülikooliga.


Aktiivne koostöö Gruusiaga toimub noortevaldkonnas. Gruusia noored kasutavad aktiivselt programmi Euroopa Vabatahtliku Teenistus võimalusi ning eesti ja gruusia noored on osalenud programmi Euroopa Noored kaudu ühisprojektides.


 

Arengukoostöö


Gruusia on olnud Eesti kahepoolse arengukoostöö jaoks prioriteetse tähtsusega partner alates aastast 2006 ning ka "Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2016-2020" kohaselt jääb Gruusia Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetseks sihtriigiks. Perioodil 2016-2018 lähtutakse koostöös Eesti-Gruusia arengukoostöö maastrateegiast, mis kajastab Gruusia vajadusi ja arengustrateegiaid ning määrab kindlaks arengusuunad ja valdkonnad, kus Eesti saab pakkuda lisandväärtust. Tulenevalt arengukoostöö arengukavast ja Gruusia vajadustest keskendub Eesti arengukoostöö kavandamisel ja elluviimisel Gruusias järgmistele põhivaldkondadele: demokraatlike riigistruktuuride ja -süsteemide tugevdamine, ettevõtluse toetamine, hariduse kvaliteedi parandamine.


Panustame rahaliselt ka Euroopa Liidu Naabruspoliitika Investeerimisfondi, mille eesmärk on rahastada suuremaid infrastruktuuri- ja keskkonnaprojekte naaberriikides. Jätkame Välisministeeriumi stipendiumiprogrammi kaudu Gruusia tudengite õpingute toetamist Eesti õppeasutustes.


Alates 2011. aastast on uueks võimaluseks kogemuste vahetamisel Eesti Idapartnerluse Keskus (EIPK – Estonian Center for Eastern Partnership), mis on suunatud avaliku halduse reformiprotsesside toetamiseks Idapartnerlusriikides. Keskus annab stipendiume Gruusia ametnikele Eesti Diplomaatide koolis õppimiseks ja korraldab seminare Idapartnerluse riikidele. EIPK tegevusaastate jooksul on Gruusia olnud proportsionaalselt EIPK tegevustes esikohal.


Arengukoostööprojektide kohta täpsemalt: Arengu- ja humanitaarabi projektid
 


Kaitsekoostöö


Kaitsealases koostöös on Eesti kaitseministeerium lähtunud eesmärgist toetada Gruusia laiapõhjalist julgeolekusektori reformi ning läbi selle julgustada Gruusia demokraatlikku arengut. Koostöö on sisaldanud erinevaid kõrgetasemelisi visiite ning eksperttasandi kohtumisi. Koostööd tehakse valdavalt kahepoolselt või läbi Põhjala-Balti Initsiatiivi ning NATO usaldusrahastute. Peamised tegevussuunad on sõjalise hariduse ja väljaõppe pakkumine ning nõustamine riigikaitseks vajalike võimete arendamisel. Eesti on järjekindlalt toetanud Gruusia ohvitseride ja ametnike õpinguid Balti Kaitsekolledžis alates 2008. aastast.


Koostöö koordinatsioon NB8 riikide vahel võimaldab hästi kasutada Eesti ressursse nii, et panustamisel on suurem mõju ja nähtavus Gruusias.


2016. aastal viidi Eesti juhtimisel Gruusias läbi õppuseid ja küberkaitsekursuseid ning väljaõpe jätkub 2017. aastal. Eesti on aidanud Gruusias alustada kõrgemate riigikaitsekursustega ja neid käimas hoida. Gruusia kaitseväelased osalevad kaitseväe suurõppusel Kevadtorm.


 

Eestlased Gruusias
 

Gruusia territooriumil Abhaasias asuvad külad, mille 19. sajandi 80ndatel aastatel asutasid väljarändajad Eestist. Tuntuimad neist on Ülem- ja Alam-Linda, Salme, Sulevi ja Punase-Lageda külad. See tingis Teise maailmasõja eelsel perioodil Eesti ja Gruusia vaheliste konsulaarsuhete arendamise. 1920ndate aastate algul tegutses Tbilisis Eesti konsulaat ning lühikest aega ka asekonsulaadid Batumis ja Suhhumis, ent 1923. aastal need likvideeriti, kuna Gruusias nõukogude valitsus ei tunnustanud enam Eesti diplomaatilisi esindajaid.


1990ndate algul muutus olukord Abhaasias, kus eesti külad asuvad, rahutuks. 1992. aastal ja hiljem on sealt Eestisse ümber asunud umbes 500 eestlast. Abhaasia eestlaste probleemide lahendamine on ka praegu üks Eesti välispoliitika ülesandeid Gruusiaga suhtlemisel.


 


Reisimisest Abhaasias ja Lõuna-Osseetias


Gruusias kehtiv Okupeeritud territooriumite seadus (http://www.smr.gov.ge/docs/doc216.pdf (PDF) ) lubab nimetatud aladele siseneda üksnes keskvalitsuse hallatavalt territooriumilt ja teadmisel. Illegaalne sisenemine okupeeritud aladele (näiteks üle Venemaa piiri) on kriminaalkorras karistatav. Ka kontrolljoone läheduses tuleb säilitada ettevaatlikus ning jälgida võimude korraldusi. Täpsemate juhiste saamiseks soovitab välisministeerium pöörduda Gruusia saatkonna poole Tallinnas.




TopBack

© Eesti Suursaatkond Tbilisis Likhauri Turn 4, Saburtalo, 0171 Tbilisi, Gruusia tel. +995 32 2365 122, e-mail: tbilisisaatkond@mfa.ee, tbilisi.consular@mfa.ee